Friday, July 15, 2011

Minu Ugrimugri - Rein Sikk

Oleme vee, maa ja metsa väge ikka veel silmin täis, kuigi ise sellest alati aru ei saa. Aga ju meie ürgloomuse kohtumised kiiresti muutuva maailma kukuvadki just hinge eripära tõttu teinekord veidi kentsakalt välja.

Kõike pole õigel ajal kirja pannud.
[---]
Kuigi õnneks on alles pilgud, tunded ja lõhnad mälusoppides. Ja soov enese mälus sobrada, sealt vääriskive leida.

Vaikus räägib palju enam kui sõnad või helid. Sellepärast, et sõnad või helid on konkreetsed, pärinevad ühelt konkreetselt inimeselt või helitekitajalt. Nad on väga reaalsed.
Aga vaikus on absoluutne.

Ju on inimloomus kõikjal sarnane sel kombel, et suurel on väikesele nii väga lihtne haiget teha. Ja suur ei saa teinekord sellest arugi, kui väga haiget ta väikesele teeb.

Kui kõne läbi oli, vaatas tädi Maali mulle tõsiselt otsa ja küsis: "Aga kuidas see helistaja teadis sulle just siia, minu juurde helistada? Miks ta ei helistanud naabrinaise juurde?"

Slaavi müstika on kogum arusaamatusi, mida reaalselt olemas ei tohiks olla, aga mis ekisteerivad ja tomivad sellest hoolimata efektiivselt.

Me oleme täpselt samasugused olnud kui need udmurdi neiud. Oleme samasuguseid unistusi unistanud, silmad suured ja veekalkvel.

Kui kohtume, siis vaikime esmalt kaua, sest meid on elus hoidnud pigem vaikimine kui suur sõnamulin. Ja milleks liiast sõnu, kui tajume maailma ühtmoodi. Koos tajumine on suurem nauding kui koos rääkimine.

Tihti oleme nii häbelikud, et ei julge oma väärtustes väärtusi näha.

Kui aga viimaks võõristusest üle saanud ja üksteist piisavalt uurinud oleme, siis võime ette võtta niisuguseid pöörasusi nagu ei keegi teine. Sest ühel hetkel on kõik kaitsekihid kadunud ja maalähedane hing lendab vabalt ringi.

Just nimelt - ja seda juba kogu ugrimugri asja kohta - pole vaja rabeleda, et kiirelt midagi suurt saavutada.
On vaja vaid tasa ja targu toimida, toimida, toimida. Asja ajada.

No comments:

Post a Comment